Prügikast kontori siseruumidesse

Sobiv prügikast ei ole automaatselt väikseim ruumi mahtuv ega suurim saadaolev. Suurus valitakse jäätmeliigi kaupa selle järgi, kui palju jäädet tekib tühjenduste vahel ja kus punkt asub.

Töötajate arv annab kavandamisele lähteandme, kuid ei otsusta mahtu üksi. Sama suurtes kontorites võib tekkida väga erinev kogus paberit, biojäätmeid või pakendit. Seepärast tasub valik teha lühikese kaardistuse ja praktilise jälgimise abil.

Tuvasta esmalt jäätmeliigid ja nende tekkekohad

Pane kirja, millised jäätmed igas kontori osas tekivad ja milliseid liike kinnistul eraldi kogutakse. Töökohaalal võib esile tõusta paber, samal ajal kui köögis täidavad konteinereid biojäätmed ja pakend erineva tempoga.

Ära vali kõigile liikidele sama mahtu ainult sümmeetria pärast. Sorteerimispunkt võib välja näha ühtne, kuigi tühjendusrütmi või sisekonteinerite arvu kavandatakse liigiti.

Hinda kogunemist ühe tühjendusvahemiku jooksul

Jälgi tavalist kasutust piisavalt pika perioodi jooksul ja hinda, kui palju iga liiki koguneb enne järgmist kokkulepitud tühjendust. Praktiline põhimõte on lihtne:

vajalik maht: liigi hinnanguline kogunemine tühjendusvahemikul pluss mõistlik kasutusvaru

Varu ei tohi piiramatult kasvatada. Liiga suur konteiner võtab ruumi ja võib mõne liigi seisuaega asjatult pikendada. Liiga väike konteiner omakorda suurendab tühjendusvajadust. Eesmärk on sobiv igapäevane rütm, mitte suurim liitrite arv.

Kontrolli ruumi, kotte ja hooldustee

Võrdle välismõõte kohaga, kuhu punkt tuleb. Mõõda laius, sügavus ning uste või sisekonteinerite avamiseks vajalik ruum. Veendu ka, et kasutatav kott sobib sisekonteinerisse ja et täis koti saab hoolduse tavalist teed pidi ohutult ära viia.

Kui üks suur punkt jääb jäätme tekkekohast kaugele, võib kaks väiksemat punkti olla praktilisem. Teisalt võib teineteise lähedal asuvatele ruumidele piisata ühest ühisest punktist. Lahendust katsetatakse tegelikus kasutuses, mitte ainult plaanijoonisel.

Võrdle 10–90 liitri variante kasutusotstarbe järgi

Väike 10- või 20-liitrine liik võib sobida piiratud kasutajarühmale või vähesele kogunemisele. Keskmine 30–60-liitrine lahendus teenindab paljusid nõupidamis- ja ühisruume. Suur 90-liitrine liik võib olla põhjendatud rohke kasutusega ühispunktis, kui seda jäätmeliiki tekib tühjenduste vahel piisavalt.

Need on lähtekohad, mitte lubadused kindlale töötajate arvule. Lõplik suurus kinnitatakse oma kogunemis- ja hooldusandmetega.

Eesti Energia AS-i näide: kaks 90-liitrist jäätmeliiki

Eesti Energia AS-i objektil kasutati pruuni Sorta sorteerimispunkti, milles on kaks 90-liitrist jäätmeliiki. Fotol on punkt paigutatud ühisesse siseruumi istumisala kõrvale. Lahendus kasutab kahte 100-liitrist kotti ja moodustab kokku 180-liitrise siseruumidesse mõeldud terviku.

Eesti Energia AS-i lahendusest koostatud kogemuskokkuvõte
Selles näites on kaks suurt jäätmeliiki koondatud ühte pruuni mööbliesemesse ühises kontoriruumis. Foto näitab toote suurust kõrvaloleva istumisala suhtes ja tõendab kahe avaga ehitust. See ei räägi üksi jäätmekogusest, tühjendusvahemikust ega kasutajate sorteerimistulemusest.

Tutvu näites kasutatud tootega: Sorteerimise prügikast Sorta 90B2.

Suuruse valiku kontrollnimekiri

1. Loetle kogutavad jäätmeliigid ja nende tekkekohad.
2. Hinda iga liigi kogunemist tühjendusvahemikul.
3. Lisa mõistlik kasutusvaru, ära ladusta õhku.
4. Kontrolli välismõõte ja uste avamiseks vajalikku ruumi.
5. Veendu kottides ja hooldusteel.
6. Võrdle üht suurt punkti mitme väiksemaga.
7. Jälgi täitumist ja kohanda suurust või tühjendusrütmi tähelepanekute põhjal.