Koolide jaoks mõeldud jäätmekonteiner

Koolis tekib jäätmeid eri kohtades ja eri tempos. Klassis on esiplaanil paber ja segaolmejäätmed, söögiruumis biojäätmed ja pakendid. Seetõttu ei alga toimiv lahendus anumamudelist, vaid kolmest küsimusest: milliseid jäätmeliike ruumis tekib, kus valik tehakse ja kes anumaid tühjendab.

Sellel lehel käime kooli sorteerimispunkti kavandamise etappide kaupa läbi. Lõpus näed ka praktilist näidet kolme jäätmeliigi Ecolong-lahendusest.

Alusta koolis tekkivatest jäätmeliikidest

Kõiki võimalikke jäätmeliike ei ole vaja koguda igas punktis. Kontrolli kõigepealt hoone praegust jäätmekäitlust ja kohaliku jäätmevedaja sorteerimisjuhiseid. Vali igasse ruumi ainult need liigid, mida seal päriselt tekib ja mida hoones eraldi kogutakse.

Klassiruumi, koridori ja söögiruumi vajadused võivad olla erinevad. Kui sama materjali tähistus muutub ruumist ruumi, on kasutajal raske kiiresti otsustada. Seetõttu tasub jäätmeliikide nimed, värvid ja pildid hoida kogu koolis ühesugused.

Paiguta sorteerimispunkt sinna, kus valik tehakse

Hea koht leidub loomulikul liikumisteel või jäätme tekkekoha lähedal. Punkt peab olema nähtav, kuid ei tohi kitsendada läbikäiku ega raskendada ruumi tavapärast kasutust. Enne lõplikku paigutust kontrollitakse ka kooli enda ligipääsetavus-, ohutus- ja koristusjuhiseid.

Ühe ühise punkti eelis on see, et eri jäätmeliigid on korraga võrreldavad. Teisalt võib pikk maa sorteerimispunktini muuta lahenduse ebapraktiliseks. Seetõttu tasub lisaks plaanile läbi käia õpilaste, personali ja koristuse tavapärased teekonnad.

Tee tähistus ühe pilguga mõistetavaks

Ainult värvist ei piisa. Märgi iga jäätmeliik tekstiga ja selge piktogrammiga ning lisa vajadusel paar tuttavat näidet. Väiksematele õpilastele ja eri keeli kõnelevatele kasutajatele on pilt eriti tähtis. Juhis paigutatakse võimalikult lähedale sellele avale, kuhu ese pannakse.

Tähistused tuleb üle vaadata alati, kui hoone kogumissüsteem muutub. Vananenud jäätmeliigi nimi õigel anumal võib olla eksitavam kui juhise puudumine.

Mõõda anum tühjendusrütmi järgi

Mahtu ei valita ainult õpilaste arvu põhjal. Hinda iga jäätmeliigi kogunemist tühjenduste vahel. Kerge, kuid mahukas pakendijääde ja raske biojääde vajavad sageli erinevat mahtu või tühjendusrütmi.

Kontrolli samal ajal, et sisemahutid ja kasutatavad kotid sobivad hoolduse tavadega. Liiga suur anum võib võtta asjatut ruumi ja liiga väike anum lisab ülearuseid tühjenduskordi.

Kooli näide: kolm 60-liitrist jäätmeliiki samas punktis

Kooli siseruumi valiti pruun Ecolong sorteerimispunkt, kus on kolm 60-liitrist sisemahutit. Fotol moodustavad kolm eraldi ava ja jäätmeliikide tähised ühe terviku kooli koridoris. Lahendus kasutab 75-liitriseid kotte ja on mõeldud sisekasutuseks.

Kooli lahendusest koostatud kogemuskokkuvõte
Selles objektis koondati kolm jäätmeliiki ühte selgelt piiritletud punkti. Fotol on anum koridoriruumis, kus kõik kolm ava ja nende tähised on näha samast suunast. Näide näitab lahenduse ehitust ja paigutusviisi; sorteerimistulemuse kohta ei tehta järeldusi ilma seireandmeteta.

Tutvu näites kasutatud tootega: Sorteerimise prügikast Ecolong 60B3.

Kontrollnimekiri kooli sorteerimispunktile

1. Kirjuta üles ruumis päriselt tekkivad jäätmeliigid.
2. Kontrolli, milliseid liike hoones eraldi kogutakse.
3. Vali punkt loomuliku liikumistee ja jäätme tekkekoha järgi.
4. Kasuta samu nimesid, värve ja piktogramme kogu koolis.
5. Mõõda iga jäätmeliik kogunemise ja tühjendusvahemiku järgi.
6. Testi paigutust kasutaja ja hoolduse vaatenurgast.
7. Jälgi täitumist ja valesse anumasse sattuvaid materjale enne muudatusotsuseid.